Suvine lugemissoovitus

Jean-Philippe Toussaint „Tung ja kannatlikkus“

Ühe tuntuma Belgia nüüdiskirjaniku Jean-Philippe Toussaint’i teos, mida autor on ise nimetanud mänguliseks autoportreeks. Kogumik esseedest teeb sissevaate Toussaint’ kirjanikuelu köögipoolele: millal ja miks otsustas ta kirjutama hakata, millised on tema kirjutamistehnikad, millised kirjanikud on teda mõjutanud. Toussaint kirjeldab oma kohtumisi suurmeistritega, nagu Dostojevski, Proust ja Beckett, räägib oma kirjutamisharjumustest ja teoste sünnist.

Grégoire Delacourt « Minu soovide nimekiri »

47-aastane pudupoe omanik Jocelyne on jõudnud punkti, kus ta hindab oma elu ja võrdleb seda oma teismeliseea unistustega. Kui Jocelyne oli 17, suri ta ema, isa invaliidistus veidi hiljem ja nii pidi Jocelyne noorelt alustama tööd pudupoes, selle asemel et jätkata oma unistuste poole pürgimist.
Ühel päevalostab Jocelyne lotopileti ja võidab 18 miljonit. Ta võiks muuta oma elu täielikult, aga mida ta tegelikult tahab? Ta asub koostama oma soovide nimekirja: uus mantel, vannitoavaip, tütre külastamine Inglismaal. Ta astub sisse Chaneli poodi Pariisis, mõeldes, et võiks osta kõike, mida tahab, kuid kas uus kott teeks ta tõesti õnnelikumaks kui võileib, mille abikaasa hommikul valmistas? Ta vaid koostab üha uusi oma nimekirju, et mida kõike võiks selle rahaga teha. Kuid ühel päeval variseb kõik …

Anne Lemieux « Lesepitser »

Perekonnasaaga algab 1919. aasta kevadel, kui sõjaväehaiglas sureb kapten Vernet. Temast jäävad maha noor naine ja kolm alaealist tütart. Tollal oli kodanlaste pedantsetes ringkondades kohustusliku leina pikkus seitse aastat ja seda ettekäändeks tuues kapseldub noor lesk vaikimisse, tõmmates kaasa nii oma ema kui ka tütred. Kadunud kapten Vernet’st luuakse viirastuslik mehekuju, kes on ühtaegu olemas ja olematu, elus ja surnud.
Autor on loonud terve rea ilmekaid karaktereid koos oma inimlike veidrustega, vürtsitades kirjeldusi paraja irooniaga. Kauneim ja täpseim kujund selle raamatu mõtte edastamiseks on musta ja valge äravahetamine fotonegatiividel: surmast saab elu ja elust surm

Jean-Pierre Minaudier “Grammatika ülistus”

Jean-Pierre Minaudier on ta tõeline erudiit, raamatu- ja sõnasõber, kirglik kollektsionäär, kelle tohutus koduraamatukogus seisab aukohal keeleteaduslike teoste kollektsioon. Neid on tal kokku ei vähem ega rohkem kui 1296 ning neis kirjeldatakse 931 keelt. Ja ta neelab neid mõnuga – nagu kriminulle!

„Grammatika ülistuses” jagab autor lugejaga oma sõnarändude käigus avastatud rõõme. See raamat on uskumatult naljakas ja piiritult õrn austusavaldus maailma rahvastele ja keeltele ning inimvaimu ammendamatule mitmekesisusele.

Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.