14. juulist ja Prantsuse rahvuspüha kujunemisest

14. juulil saab Pariisis näha traditsioonilist sõjaväeparaadi Champs-Élyséel ja suurejoonelist ilutulestikku Eiffeli torni juures. Miks kujunes aga just sellest päevast Prantsusmaa rahvuspüha?

14. juuli 1789 oli otsustav päev Prantsusmaa ajaloos. Sellele olid eelnenud kasvavad ühiskondlikud pinged ja majanduslikud probleemid, mis viisid järk-järgult uue võimukorra kehtestamiseni Prantsuse kuningriigis. Esiteks oli selleks ajaks kasvanud kõigi seisuste rahulolematus kuningas Louis XVI riigivalitsemisega. Rahulolematust oli veelgi võimendanud populaarse peaministri Neckeri vallandamine mõned kuud pärast generaalstaatide (seisuste esinduskogu) erakorralist kokkukutsumist. Teiseks valmistasid Pariisi elanikele muret linnaväravate taha koondunud soldatid, kes olid valmis kuninga käsul vastloodud Asutava Kogu jõuga maha surema. Pinged kulmineerusid 14. juulil, kui pariislased tulirelvade ja laskemoona hankimiseks Bastille’ vangla vallutasid. Olgugi et vangla oli ammu minetanud oma tähtsuse kinnipidamisasutusena, oli tegemist olulise sümboolse aktiga kuningavõimu vastu. 

1789. aasta suvel tekkisid üle Prantsusmaa kohalikud rahvabrigaadid (rahvuskaardid), mis ei allunud enam otse kuningavõimule, vaid olid eeskätt ustavad Asutavale Kogule. Need koondusid ajapikku regionaalseteks liitudeks (föderatsioonideks). Alates 15. juulist 1789 määrati Pariisi rahvuskaardi juhiks kindral la Fayette. Tema ettepanekul otsustati Bastille’i vallutamise 1. aastapäeval tähistada ühtse riikliku rahvuskaardi moodustamist. 14. juulil 1790 kogunesid üle Prantsusmaa kokku tulnud rahvuskaartlased Pariisi tänavatele, et tähistada nn Föderatsiooni püha (Fête de la Fédération), mille raames vannuti ka truudust põhiseaduslikule võimukorrale. 

Paraku muutus püha revolutsiooni sündmuste keerises aina marginaalsemaks ning selle tähistamine jäi soiku terveks sajandiks. Keisririigi ajal oli riigi tähtsaimaks pühaks Napoléon Bonaparte’i sünnipäev 15. augustil ning monarhia taastamise perioodil Louis Püha nimepäev 25. augustil. 1880. aastal ehk Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi ajal kuulutati 14. juuli ametlikult Prantsuse rahvuspühaks. Samuti võeti siis kasutusele sinivalgepunane Prantsuse lipp.   

14. juulil 1790, Bastille’i vallutamise aastapäeval tähistati niisiis riigi ühtsust monarhia asemele kerkinud uue võimukorra all. Tänapäeval on Bastille’i vallutamine nendest kahest sündmusest üldsusele paremini teada. Kindlasti olid mõlemad olulised ühtse Prantsuse Vabariigi tekkimisele!     

 

14. juuli

 

Prantsuse Instituudi blogi

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Järelvaadatav: teemaõhtu “Ooper 21. sajandil Prantsusmaa ja Eesti vaatenurgast”

25. veebruar 2021

Märts on frankofooniakuu! 15. märtsil 2021 kutsub Prantsuse Instituut teid virtuaalsele teemaõhtule ooperist 21. sajandil. Külalisteks on Rahvusooperi Estonia peadirektor Ott Maaten ning Pariisi Rahvusooperi endine peadirektor Jean-Paul Cluzel. Arutelu toimub prantsuse keeles. ⇒ Teemaõhtu...

Loe edasi

frankofooniakuuooperPariisi RahvusooperPrantsuse Instituudi teemaõhtuRahvusooper Estonia

Järelvaadatav: teemaõhtu “Eesti kunstnikud Pariisis 20. sajandi algul”

5. jaanuar 2021

26. jaanuaril 2021 tähistame Eesti-Prantsuse diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva! Tähtpäeva eel rändamegi Prantsuse Instituudi teemaõhtuga ajas tagasi: Eesti kunstnikest Pariisis kõneleb sütitavalt Pariisis elav eesti giid Marina Laikjõe. Virtuaalkohtumine toimub...

Loe edasi

Eesti kunstnikud Pariisis 20. sajandi algulEesti-Prantsuse diplomaatiliste suhete 100. aastapäevPrantsuse Instituudi teemaõhtu