Näitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” KUMUs

KUMU Kunstimuuseum

12. Oktoober 2018 / 3. Veebruar 2019

Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127

Tallinn

Pariisis Orsay kunstimuuseumis suurt publikumenu leidnud näitus " Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" on KUMUs avatud veel kuni 3. veebruarini 2019.

12. oktoobrist 2018 – 03. veebruarini 2019 on Kumu kunstimuuseumi suures saalis Eesti, Läti ja Leedu 100. sünnipäevale pühendatud suurnäitus “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. Näitus oli 10. aprillist – 15. juulini üleval Pariisis mainekas  Orsay Muuseumis prantsuskeelsena ” Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes “.

Rahvusvaheline suurnäitus on sündinud koostöös Baltimaa nelja muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. Tema valitud 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni tutvustavad rahvusvahelisele publikule esmakordselt Baltikumi kunsti nii olulises mahus. Pariisist on näitus Eestisse jõudnud ning seejärel näeb seda lähiaastatel ka Lätis ja Leedus.
“Heas sümbolistis peab olema kübeke hullust!”, ütleb kunstiajaloolane Serge Fauchereau. Juba üsna varsti saame ka oma silmaga näha, kas see kübe on Baltimaade sümbolistides olemas!

Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilugu on eriline. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Näituse kolm põhiteemat „Müüdid ja legendid“, „Hing“ ja „Maastik“ väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Eesti kunstnikest on näitusel teiste seas esindatud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Oskar Kallis, Läti kunstnikest kuulsad sümbolistid Janis Rozentāls, Vilhelms Purvītis ning Leedust loomulikult Mikalojus Konstantinas Čiurlionis.

Näitusega kaasneb mahukas kataloog. 

Näituse peakuraator: Rodolphe Rapetti
Näituse abikuraator: Béatrice Avanzi
Näituse üldkoordinaator: Ginta Gerharde-Upeniece, Läti Rahvusgalerii
Näituse kontaktisikud Eesti Kunstimuuseumis:
Inga Jaagus (projektijuht) inga.jaagus@ekm.ee
Liis Pählapuu (Kumu näituse kaaskuraator) liis.pahlapuu@ekm.ee

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________

 

Kolme Balti riiki ühendava näituse saamisloost on Prantsuse Instituudid Leedus, Lätis ja Eestis kokku pannud veebidokumentaali, mis avab vaatajale näituse telgitaguseid ja rändab Baltikumis ringi, et aidata mõista siiani välismaal kaugeks jäänud Euroopa äärealade sümbolistlikku kunsti ja ajaloolist konteksti.

Dokumentaali on teinud kolm Prantsuse Instituuti koostöös Orsay ja kolme riigi kunstimuuseumiga.

Vaadake dokumentaali eestikeelsete subtiitritega ife.ee/BaltiSumbolism 

Mõte ja teostus: Loïc Salfati
Produktsioon: Prantsuse Instituut Leedus
Kaasproduktsioon: Prantsuse Instituut Lätis, Prantsuse Instituut Eestis
Muusika: Pierre Thilloy
Tõlked: René Weber ja Marje Kidron (eesti keelde), Veronika Vasiljeva, Giedre Bernotaite-Salfati

 

Loe artiklit teises keeles: Français, English, Русский,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis