Mika Aimi tänavafotograafia näitus Dokfoto Keskuses

Märts on rahvusvaheline frankofoonia kuu ja Prantsuse Instituut koos oma heade sõpradega pakub teile mitmeid toredaid üritusi, et prantsuse keelt ja kultuuri väärikalt tähistada.

2. märtsist 1. aprillini on Juhan Kuusi dokfoto keskuses Prantsuse tänavafotograafi Mika Aim’i näitus “Tänava vaist”.
AVAMINE REEDEL, 2. MÄRSTIL KELL 17!

Seeriaga “Tänava vaist” kutsub Mika Aim vaatajat osa saama oma igapäevastest fotograafilistest rännakutest linnadžunglis. Eesmärk on leida üles luulelisus tavalisest ja korduvast põrkumisest linnaga, nürimeelselt argistest trajektooridest, mida tallavad iga päev miljonid ja miljonid inimesed – kõik need, kelle näod me sõidu lõpuks unustanud oleme.

Miski pole lõpuks üksnes tavaline, vaid poeesiat on igal pool ja imetlus ümbritseva vastu igaühe enda teha, siis elavad ka Mika Aimi tööd hetkes, milles see luulelisus nähtavale tuleb.  Toores, instinktiivne ja otsekohene fotograafia on ometi nii inimlik ja otsib lakkamatult kingituseks saadud poeetilist realismi. Realistlik poeesia on välja joonistunud käidud radadest ning tuleb esile igal ajahetkel ja hingetõmbel, mida kodulinn meile pakub.

“Minu eesmärk pole muuta erakordset fotode kaudu veel erakordsemaks, vaid suunata argipäevabanaalsust vaatama teise pilguga. Kõik, kellele mu tööd on meeldinud, on öelnud, et nad ei näe oma igapäevaseid käike enam samamoodi nagu enne, vaid on hakanud lihtsalt ringi vaatama, pannes oma telefoni taskusse ära ja püüdes näha seda, mida mina näen.“

Kas ükskõik, milline linn? Jah, sest kahtlemata on urbanistlikel keskkondadel ühine luuleline joon ja igas karmis linnakliimas on kaunist inimlikkust.
Aim ei soovi poseerimist, ei soovi jahtida pilti ega jätta kunstlikku muljet, vaid vastupidi, lasta ennast kaasa haarata linnamelu keerisesse ja näidata, et poeesia, rõõm, imetlus on olemas isegi nii universaalse linna nagu Pariisi kärarikkuses ja elujanus.

Fotograafist

Mika Aim on Pariisis sündinud, kasvanud ja ülikoolis käinud.
Tal on majandusharidus Sorbonne’ist ja Georgetowni ülikoolist Washingtonis.

Kirgliku muusikaarmastajana on ta õppinud ka jazz’i, mida on aimata tema töödes. Karjääri on ta teinud kommunikatsiooni ja IT alal, aga alati tundnud suuremat lähedust loomingulise töö ja kujutava kunsti vastu. Ta on töötanud ka veebilehtede kujundajana loovagentuuris.

Alles 2015. aastal alustas ta sõprade survel kunstfotograafiaga. Tema kodulehele ja Facebooki sattus galeriste ja fotoarmastajaid, eriti selliseid, kellele on tänavafotograafia hingelähedane. Tema tööde laiem levik sai alguse internetist ja alates 2016. aastast on ta Pariisi visuaalkunstide näitustel alati kohal. Praegu jätkab ta pildistamist ja koostööprojekte galeriidega.