Irina Bellaye näituse “Naise tõeline jõud” // 21. II – 11. III 2014 // Vabaduse galeriis

Olete oodatud Irina Bellaye näituse “Naise tõeline jõud” avamisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.

Vernissage kestab kella 19 – 21.

Näitus on avatud 21. II – 11. III 2014.

6. märtsil (rahvusvahelise naistepäeva eel) algusega kell 18 on kohtumine kunstnikuga.

Irina Bellaye on omandanud kunstihariduse Eesti Kunstiakadeemias (lõpetas 2002. aastal rakenduskunsti kolledži), töötanud moedisainerina mitmel pool Eestis (Montonis jm), jõudnud “Supernoova” moekonkursi finaali. Prantsusmaal elab kunstnik 2009. aastast, Pariisis 2011. aastast.  2012. aastast täiendab Irina Bellaye ennast Pariisi linna kaunite kunstide ateljees Olivier Di Pizzio juures. Vabaduse galerii näitus on Irina Bellaye esimene isikunäitus Eestis.

Projektis “Naise tõeline jõud” käsitleb kunstnik naise rolli praeguses maailmas. Väljapanekut võib vaadata kui filosoofilist mõtisklust naise kui sellise tähendusest ja kohast meie maailmas, sootsiumi ootustest naisele ning eelkõige, kuidas massimeedia, mood ja reklaam manipuleerivad üldisemalt levinud arusaama ning kahjuks mõjutavad ka naise enda käitumist. Kui XIX sajandi naine pidi olema tundlik, õrn, hoolitsev, perekeskne, siis XXI sajandi naisest oodatakse nooruslikkust, rõhutatud seksapiilsust, XX sajandi keskpaigal Marilyn Monroe järgi kujunenud ideaali märksa agressiivsemat varianti.  Irina Bellaye ei ütle otse, vaid kasutab fragmenti, ambivalentset metonüümi: tema kujundid on inimese organid (sisemaailm), aga sageli on neil kultuuriline taust, visuaalkultuurist, kunstiajaloost võetud teos (järjekordset sõjalist, meeste võitu tähistav obelisk, fallokraatilise maailma sümbol; naise vulva kui maailma algus, nagu seda on kujutanud XIX sajandi realismi suurkuju Gustave Courbet).

Bellaye projektil on ka isiklik tasand. Ta toob vaataja ette oma elukogemuse, kuid vaatamata sellele, et tema oma lugu on jutustatud n-ö kontseptualiseeritud viisil – metafooride, üldistuste, pseudoteaduslikkuse (skeemid) kaudu, on see aus enesepeegeldus, mõtisklus oma identiteedi, eelkõige Ida-Euroopa naise rolli ja koha üle Lääne-Euroopa suurlinnas, antud juhul siiani massimeedia (eelkõige Ameerika seebiooperite) kõige ihaldatuma, romantilisema linna – Pariisi kogemuse põhjal.

Irina Bellaye on kasutanud “Naise tõelise jõu” projektis mitmeid meediumeid: fotot, maali, videot, skulptuuri (objektid).