Charles Baudelaire’ist inspireeritud kunstnike näitus KUMUs

KUMU

9. September 2017 / 25. Veebruar 2018

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

KUMU kolmanda korruse näitusesaalis on 9. septembrist avatud Charles Baudelaire'ist inspireeritud kunstnike näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“.

” Rappelez-vous l’objet que nous vîmes, mon âme,
Ce beau matin d’été si doux :
Au détour d’un sentier une charogne infâme
Sur un lit semé de cailloux “
„Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi?
Mu arm, kas meeles veel on sul see selge,
särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?”

(Ch. Baudelaire, tlk August Sang)

Läbi aegade on kunstnikke ja kirjanikke kõige kauni kõrval lummanud ka inetus ja kõlvatus. Elu pahupool paelus ka legendaarset prantsuse poeeti Charles Baudelaire’i. Tema morbiidsest, ent elegantsest mõtte- ja tundemaailmast said 20. sajandi alguses inspiratsiooni ka eesti kunstnikud.

Näituse pealkiri on tuletatud Charles Baudelaire’i 1857. aastal ilmunud kurikuulsast luulekogust „Les Fleurs du mal“ ehk „Kurja lilled“, mis on üks esimesi moderniseerumiskogemuse analüüse ja kriitikaid. Baudelaire’i ja tema kaasaegseid saadab süvenev kahtlemine moderniseerumisprotsessi väga kiiretes ja pöördelistes tulemustes. Industrialiseerimine, kapitalism, metropolide teke, kasvav usk teadusesse ja pidevasse progressi, samuti mitmed teised sotsiaalsed muutused äratavad võõristust ja hirmu, manifesteerudes tugevas pessimismis, allakäigu- ja minnalaskmismeeleoludes. Teisalt pole dekadents ainult eitav või hävitav „jõud“, vaid genereerib uusi ning huvitavaid tähendusi. Dekadentlik kunsti- ning kirjandusloome sünteesib ilu ja inetust, suubub sageli müstitsismi, küsib avameelseid küsimusi seksuaalsuse ja soorollide kohta ning rõhutab vastandumist kodanlusele, pühitsedes individualismi. Sündinud küll reaktsioonina järskudele sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele, iseloomustab dekadentlikku kunsti ka süvenemine iseendasse ning väljumine pärismaailmast, lubades psüühika- ja tajuhäiretel kohtuda erinevate pahede ja tabudega ning luues kõhedaid, ent kaasakiskuvaid kujutisi.

Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus „Kurja lillede lapsed“ on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Näitus pakub vaatamiseks mitmeid seni vähenähtud või eksponeerimata teoseid sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Erich Kügelgen, Aleksander Promet, Erna Brinckmann, Erik Obermann jt.

AEG: 09.09.2017–25.02.2018
KUMU, Eesti kunsti varamu, 3. korrus

Publikuüritused:
14.09 kell 18.00
Ekskursioon näitusel „Kurja lillede lapsed“ kuraatori Lola Annabel Kassiga

16.09 kell 14.00
Näituse „Kurja lillede lapsed“ tutvustus vene keeles

19.10 kell 18.00
Ühisekskursioon näitustel „Kurja lillede lapsed“ ja „Saksamaa metsikud“
Ekskursiooni juhib legendaarne kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov. Uuritakse surma, erootikat ja ilu ning vaadeldakse vastavate teemade käsitlust eesti dekadentlikus kunstis ja saksa ekspressionistide loomingus.

Kuraator: Lola Annabel Kass
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Koordinaatorid: Karin Pastak, Liis Pählapuu, Ragne Soosalu

Kollektsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Narva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, erakogud

 

Eduard Wiiralt. Kunstnik. 1917. Eesti Kunstimuuseum

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis