Prantsuse-eesti kirjanik Katrina Kalda Head Read kirjandusfestivalil

Kirjanike Maja musta laega saal

25. Mai 2018

Harju 1

Tallinn

25. mail vestlevad Kirjanike Majas prantsuse-eesti kirjanik Katrina Kalda ja Indrek Koff. Üritus on tasuta!

Tallinnas sündinud, kuid kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Katrina Kalda kirjutab prantsuse keeles ja on mainekas Gallimard’i kirjastuses välja andnud kolm teost: “Eesti romaan” (“Un roman estonien”, 2010), “Jumalate aritmeetika” (“Arithmétique des dieux”, 2013) ja “Maa, kus puudel pole varju” (“Le pays où les arbres n’ont pas d’ombre”, 2016).
Kõik romaanid on ilmunud ka eesti keeles Anti Saare tõlkes. Katrina Kaldat peetakse üheks praegusaja kõige paljulubavamaks Eesti päritolu kirjanikuks maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka siinsel lugejal osa saada tema originaalsest ja olulisest loomingust. Rikkaliku keelekasutuse eest on autor pälvinud Prantsuse Akadeemia preemia „prantsuse keele hea käsitsemise eest oma romaanides” ja „teenete eest prantsuse kirjandusele”.

Kuidas autor ise ennast, Eestit ja maailma tunnetab, saate kuulata Head Readi kirjandusfestivalil, 25. mail kell 19 Kirjanike majas. Vestlus Indrek Koffiga on eesti keeles.

“Eesti romaan”, 2010

Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua.
Katrina Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti õhkkond, Nõukogude Liidu lagunemine ning selle tagajärjed – “Eesti romaani” tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis . Lisaks ajaloomälule paistab tema debüütromaan silma ka oma lopsakate kirjelduste ja kujunditega – «maandusin sellesse linnapuljongisse» (lk 8), «öö ja päev on linad, mille vahele me poeme» (lk 48), «August ja Charlotte vahtisid pilvi. Nad näitasid teineteisele kanu, parte, draakoneid, viirastuslaevu ja losse. Taevas kulges aeglane liiklus, alatasa ummikuid täis» (lk 114), mis teevad tema toeste lugemise huvitavaks ja raskeks üheagselt. 

Loe Heili Sibritsa arvustust Postimehes

“Jumalate aritmeetika”, 2013

Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajahäält segunevad, põimuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit.

Loe ka Marin Laaki arvustust Sirbis

“Maa, kus puudel pole varju”, 2016

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varju” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama.

 

Katrina Kalda toob Eestisse Prantsuse Instituut Eestis

Loe ka arvustust Marianni blogist

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Frankofoonia perepäev 25. märtsil

25. Märts 2023

Väikesed ja suured prantsuse keele ja kultuuri huvilised, suur frankofooniapidu toimub laupäeval, 25. märtsil algusega kell 13 Tallinna Laagna Gümnaasiumis. Osalema ootame nii prantsuse keelt õpetavate koolide esindusi kui õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid ja vilistlasi.   Külla on...

Loe edasi

frankofooniafrankofooniapäev

Frankofooniakuu kultuuriprogramm 2023

1. Märts 2023 / 31. Märts 2023

Märts on frankofooniakuu! Koostöös heade partneritega toob Prantsuse Instituut teieni mitmekesise kultuuriprogrammi, mis pakub elamusi filmi-, kirjandus-, muusika- ja kunstihuvilistele! Tähista prantsuse keelt ning prantsuskeelseid kultuure koos meiega!   I nädal 01.03...

Loe edasi

Annie ErnauxEdouard SignoletEesti KontsertEesti Muusika- ja TeatriakadeemiaFilmFotografiskafrankofooniafrankofooniakuuKanadaKinoKino SõpruskirjanduskontsertLaagna GümnaasiumLéa SeydouxMuusikanäitekirjandusNäitusPrantsusmaaŠveitsWallonie-Bruxelles

Prantsuse keele kursused | Talv ja kevad 2023

Talve- ja kevadhooajal pakub Prantsuse Instituut põhjalikke tasemekursusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Lisaks on ees ootamas temaatilised õpitoad ning erikursused lastele-noortele. Kursused toimuvad Tallinna vanalinnas, ent ühtlasi on võimalus liituda e-õppega. Kursuste valik...

Loe edasi

e-kursusedlaste prantsuse keele õpitubaPrantsuse Instituut Eestisprantsuse keelprantsuse keele e-kursusedprantsuse keele intensiivkursusedprantsuse keele kursusedprantsuse keele kursused algajateleprantsuse keele kursused edasijõudnuteleprantsuse keele kursused lasteleprantsuse keele kursused noorteleprantsuse keele kursused täiskasvanuteleprantsuse keele õpe

Prantsuse dokumentaaliõhtu: kirjandusnobelist Annie Ernaux

27. Märts 2023

Prantsuse Instituut pühendab 27. märtsi õhtu mullusele Nobeli kirjandusauhinna võitjale Annie Ernaux'le. Kell 19.30 linastub Fotografiskas Régis Sauder’ dokumentaal “J’ai aimé vivre là” / “I Have Loved Living Here”, mis maalib tänapäevase portree Annie Ernaux‘ kodulinnast...

Loe edasi

Annie ErnauxCergyFotografiskafrankofooniafrankofooniakuuI have loved living hereJ'ai aimé vivre làNobelPrantsuse dokumentaalPrantsuse filmRegis Sauder