Prantsusmaa alustab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi 1. jaanuaril 2022

1 . JAANUAR 2022 / 30. JUUNI 2022

Pärast neljateistkümne aastast vaheaega saab Prantsusmaast 1. jaanuaril 2022 Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujamaa. Kuidas toimib Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja milline on Prantsusmaa roll selles kontekstis ?

Leiate kogu vajaliku info Prantsusmaa eesistumise ametlikult veebisaidilt.

Mida kujutab endast Euroopa Liidu eesistumine ?

Roteeruv eesistumine

Nõukogu eesistujariigiks on rotatsiooni põhimõttel üks ELi liikmesriik, kes vahetub iga 6 kuu järel. Prantsusmaa täidab eesistujamaa ülesandeid 1. jaanuarist 30. juunini 2022. Nende 6 kuu jooksul juhatab eesistujariik kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid. Eesistujariik tagab hea koostöö kõigi liikmesriikide vahel ning Nõukogu suhted Euroopa institutsioonidega, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.

Mis on Euroopa Liidu Nõukogu?

Euroopa Liidu Nõukogu, mida tuntakse ka kui “Euroopa Liidu ministrite nõukogu” või “nõukogu”, koondab Euroopa Liidu liikmesriikide ministreid poliitikavaldkondade kaupa. Ta on koos Euroopa Parlamendiga ELi kaasseadusandja.

Täpsemalt öeldes juhivad asjaomased ministrid ELi Nõukogu kümmet poliitikavaldkonda, milleks on üldasjad; majandus- ja rahandusküsimused; justiits- ja siseküsimused; tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse; konkurentsivõime (siseturg, tööstus, teadusuuringud ja kosmos); transport, telekommunikatsioon ja energeetika; põllumajandus ja kalandus; keskkond; haridus, noored, kultuur ja sport ; kaubandus. Välisasjade nõukogu juhatab on erandina liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kelleks praegusel hetkel on Josep Borrell.

Nõukogul on ka eelarvepädevus: ta võtab koos Parlamendiga vastu ja muudab Euroopa Liidu eelarvet. Lisaks võtab Nõukogu vastu teatavad otsuseid ja mittesiduvad soovitusi, sõlmib liidu rahvusvahelisi lepinguid ja nimetab teatavate institutsioonide (Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee) liikmed. Nõukogu arutelud ja hääletused õigusaktide üle on avalikud.

Milline on Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise (PFUE) raamistik?

PFUE on kooskõlas Vabariigi Presidendi 26. septembril 2017 Sorbonne’is peetud kõnes suveräänse, ühtse ja demokraatliku Euroopa nimel esitatud suunistega. Vabariigi President ja Valitsus on neli aastat töötanud selle nimel, et luua tõeline Euroopa suveräänsus, s.t Euroopa suutlikkus eksisteerida tänapäeva maailmas, kaitsmaks meie väärtusi ja huve. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa jätkab tööd ühtsema, suveräänsema ja demokraatlikuma Euroopa nimel.

PFUE vastab kodanike ootustele, mida nad väljendasid septembris Euroopa tuleviku konverentsi raames 18 Prantsusmaa piirkonnas korraldatud kodanike arutelude käigus. See Prantsusmaa poolt 2019. aastal esitatud projekt avas uue aruteluruumi Euroopa kodanikega. Kodanikepaneelide lõplik panus edastati Valitsusele sügisel. Kodanike soovitused Prantsusmaal ja Euroopas on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa prioriteetide aluseks.

Samas on PFUE seotud eesistujariikide trio programmiga. See süsteem, mis on kasutusel alates 2009. aastast, võimaldab seada pikaajalisi eesmärke ja määratleda peamised probleemid, millega tuleb tegeleda 18 kuu jooksul. Pärast Sloveenia eesistumist alustab Prantsusmaa uut tsüklit ja töötab 2022. aasta teisel poolel koos Tšehhi Vabariigi ja 2023. aasta esimesel poolel koos Rootsiga.

Ligi 400 sündmust

Kokku on eesistumise raames Prantsusmaal ja ELis kavas peaaegu 400 sündmust: poliitilised kohtumised, kultuuriprogramm ja kõigile avatud kodanikuüritused.

Lisaks korraldatakse üritusi kõikjal Prantsusmaal ja välismaal, et tagada Prantsusmaa eesistumise tuntus avalikkusele.

Euroopa Liidu Nõukogu ei tohi segi ajada :

  • Euroopa Ülemkoguga, mis toob kokku liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ning määratleb Euroopa Liidu üldised poliitilised suunised ja prioriteedid. Selle praegune president on Charles Michel.
  • Euroopa Nõukoguga, mis on 47 liikmesriigist koosnev valitsustevaheline organisatsioon. 1949. aastal asutatud organisatsiooni eesmärk on edendada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arengut. Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis ja peasekretäriks on Marija Pejčinović Burić.

Lisainfo

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis