Mitmekülgne Bretagne’i rahvatants

Bretagne’i pärimuskultuur on rikkalik ja väga omanäoline ning lisaks väga tuntud traditsioonidele, nagu tatrajahust pannkookide valmistamine ja triibuliste “meremehe” särkide kandmine, mis on seotud merekeskse mentaliteediga, on ka rahvatants väga olulisel kohal. Bretagne’i fest-noz’i e. rahvatantsupidu on alates 2012. aasta novembrist kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Tegemist on sajanditepikkuse traditsiooniga, mis on täiendunud ning mitmekesistunud. Nüüdseks on kujunenud, et samu tantsusid tantsitakse eri piirkondades veidi erinevalt. Lisaks saab loetleda sadu erinevaid põhitantsusid, millest tuntumad on passepied (ülejalatants), plinn, gavotte ja dérobée.

Kõige populaarsemad on grupitantsud, kus tantsitakse suures ringis või rivis, kuid ühtlasi tantsitakse mitmeid tantsusid neljakesi või paaris. Üle terve Bretagne’i poolsaare ja samuti Loire-Atlantique’i regioonis tegutsevad bretooni-keldi kultuuriringid, mis on hoidnud neid traditsioone elus ning õpetavad neid edasi. Parim aeg tantsulöömiseks on rahvatantsupidudel ehk festoù-noz’idel.

 

Eostiged ar Stangala © Jean-Claude Salin

 

Keldikeelne nimetus fest-noz tähendab “ööpidu”, niisamuti on fest-deiz puhul tegemist “päevapeoga”. Bretagne’i rütmikaid ja kaasahaaravaid rahvaviise esitavad enamasti pillimuusikud ja mõnikord ka lauljad. Sellistel kogumistel juuakse loomulikult siidrit ja süüakse tatrajahust pannkooke. Tantsitakse-pidutsetakse nii sise- kui ka välistingimustes. Tantsupõrandale võivad tulla isegi need, kes tantsusi eelnevalt ei tunne, kuna põhisammud tulevad kergesti kui teisi jälgida.

 

 

Lisaks rahvapidudele, mis leiavad aset mitu korda aastas ning millest saavad osa võtta kõik soovijad, toimuvad igal suvel rahvatantsuvõistlused, millest võtavad osa vaid professionaalsed tantsurühmad. Kõige kuulsamad nendest on Bretagne’i rahvatantsu meistrivõistlused, mille peakorraldajaks on bretooni-keldi pärimuskultuuri säilitamisega tegelev organisatsioon Kendalc’h.

Meistrivõistlused koosnevad kolmest etapist : esimene neist leiab aset aprillikuus Vannes’i linnas, kus põhirõhk on bretoonide rahvatantsude esitamisele traditsioonilisel kujul . Seejärel toimuvad juulikuus Dañs Excellañs võistlused Quimper’i linnas, kus esitatakse oma originaalseid kavasid. Meistrivõistluste kolmas etapp leiab aset augustikuus Guingamp’i linnas St Loup tantsu ja muusika festivali raames.

Seni on kõige silmapaistvamate esitustega peale jäänud rühmitused Strollad an Tour-Iliz Trescalan-La Turballe’i linnast ja Eostiged ar Stangala Quimper’i linnast, kes tulid vastavalt teiseks ja esimeseks 2017. aasta rahvatantsuvõistlustel. Selle aasta rahvatantsu meistrivõistluste võitja selgus 19. augustil ning parimaks tunnistati Strollad an Tour-Iliz! 

 

Kenavo*!


* e. “nägemist” bretooni-keldi keeles

 

© Strollad an Tour-Iliz

Eostiged ar Stangala © Jean Le Goff
Loe artiklit teises keeles: Français, English,

Tõlkija Triinu Tamm pälvis Prantsuse riikliku Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu ordeni

28. veebruar 2024

Tõlkija ja Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm pälvis Prantsusmaa riikliku Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu ordeni, mille andis üle Prantsuse suursaadik Emmanuel Mignot pidulikul vastuvõtul Prantsuse residentsis. Ühtlasi tutvustas Triinu Tamm oma värskeimat tõlget, eestindust...

Loe edasi

Michel Houellebecq "Häving"ohvitserikraadprantsuse kirjandusPrantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordentõlgetõlkimineTriinu Tamm

Eesti keeles on ilmunud Prousti “Õitsvate neidude varjus”

17. august 2022

Kirjastuses Varrak on ilmunud "Hieronymuse" sarjas Marcel Prousti “Õitsvate neidude varjus”, mille on prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar.   Marcel Proust “Õitsvate neidude varjus” / “À l'ombre des jeunes filles en fleurs” Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, toimetanud...

Loe edasi

À l'ombre des jeunes filles en fleurAnti SaarMarcel ProustÕitsvate neidude varjusprantsuse kirjandusSari "Hieronymus"Varrak