Veebidokumentaal näituse “Sümbolism Baltimaade kunstis” saamisloost

6. Juuni 2018

Alates aprillist kuni 15. juulini on Pariisis Orsay Kunstimuuseumis üleval kolme Balti riigi sümbolistlikust kunstist kõnelev suurejooneline näitus "Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kusntis". Prantsuse Instituudid on teinud näituse saamisloost dokumentaali, mis aitab avastada ja paremini mõista näituse tagamaid. Eestikeelsete subtiitritega!

Kuni 15. juulini 2018 võõrustab Pariisi Orsay Kunstimuuseum suurejoonelist kolme Balti riigi iseseisvumise 100. aastapäevale pühendatud näitust “Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”, prantsuse keeles Âmes sauvages, le symbolisme dans les pays baltes. Alates 12. oktoobrist ootab näitus külastajaid juba Tallinnas KUMU Kunstimuuseumis ning seejärel lähiaastatel ka Lätis ja Leedus

Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös Baltimaa nelja muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi, M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. Nii on jõudnud Pariisi kokku 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni.

Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilugu on eriline. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Näituse kolm põhiteemat „Müüdid ja legendid“, „Hing“ ja „Maastik“ väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Eesti kunstnikest on näitusel teiste seas esindatud Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Oskar Kallis, Läti kunstnikest kuulsad sümbolistid Janis Rozentāls, Vilhelms Purvītis ning Leedust loomulikult Mikalojus Konstantinas Čiurlionis.

Kolme riiki ühendava näituse saamisloost on Prantsuse Instituudid Leedus, Lätis ja Eestis kokku pannud veebidokumentaali, mis avab vaatajale näituse telgitaguseid ja rändab Baltikumis ringi, et aidata mõista siiani välismaal kaugeks jäänud Euroopa äärealade sümbolistlikku kunsti ja ajaloolist konteksti.

Dokumentaali on teinud kolm Prantsuse Instituuti koostöös Orsay ja kolme riigi kunstimuuseumiga.

Vaadake dokumentaali eestikeelsete subtiitritega ife.ee/BaltiSumbolism või siinsamas:

 

Mõte ja teostus: Loïc Salfati
Produktsioon: Prantsuse Instituut Leedus
Kaasproduktsioon: Prantsuse Instituu Lätis, Prantsuse Instituut Eestis
Muusika: Pierre Thilloy
Tõlked: René Weber ja Marje Kuusmik (eesti keelde), Veronika Vasiljeva, Giedre Bernotaite-Salfati

Loe artiklit teises keeles: Français,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis