Veebruarikuises Tartu Kirjanduskohvikus Prima Vista külalise Jean Echenozi raamat “Jooks”

Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu

19. veebruar 2020

Kompanii 3/5

Tartu

„„Jooksu“ Emil on malbe ja usaldav, kummatigi suisa haiglasliku tahtejõuga jooksuveidrik, kellest sai järjest punetavama võimuladviku propagandainstrument." Raivo Alla, Sirp

Eelsoojenduseks Prima Vista kirjandusfestivalile tuleb juttu festivali külalise, prantsuse kirjaniku Jean Echenozi raamatust “Jooks”, mille keskmes on tšehhi pikamaajooksja Emil Zatopek. Külla tuleb pikamaajooksja Raivo Alla, vestlust juhib Annika Aas.

Minge kuulama (isegi kui raamatut ei jõua lugeda!), seekordne kirjanduskohvik tuleb sportlik.

Tartu Kirjanduskohvik kutsub kõiki 27. veebruaril kell 16 Lutsu raamatukokku! TASUTA!

 

Loomingu Raamatukogu esitas kolm küsimust Jean Echenozi romaani „Jooks“ tõlkijale Indrek Koffile.

1. See oli sinu mõte, et Jean Echenozi romaan „Jooks“ võiks ka eesti keeles olemas olla. Mis sind sellisele mõttele ajendas?

Eks ikka raamatu headus. Olen Echenozi päris ammusest ajast lugenud ja eriti hakkas mulle silma tema elulooromaanide triloogia („Ravel”, mille pealkiri kõneleb iseenese eest, Nikola Teslat portreteeriv „Välgud” ja muidugi ka „Jooks”). Emili-raamatu puhul tundus, et see võiks ehk eesti lugejale kõige rohkem korda minna.

2. Echenozi stiili on nimetatud minimalistlikuks, tema lause on tõesti üsna napp, seega oli ka sul kui tõlkijal kasutada üpris piiratud hulk vahendeid, et romaani maailma taasluua. Kas see mõjus kammitsevalt või inspireerivalt? Kas lühikest lauset tõlkida on kerge või raske?

Kahtlustan, et lühikesi (nagu ka kõiki muid) lauseid tõlkida võib olla nii kerge kui ka raske – usutavasti oleneb see millestki muust kui lause pikkusest. Aga millest siis? Seda ei oska mina küll täpselt ütelda. Vist on nii, et kui oled juba lugedes autori kirjutusviisiga samale lainepikkusele sattunud, siis on seda ka tõlkimise ajal kergem „välja kuulata”. Mis ei tähenda, et tõlkimine oleks siis automaatselt hirmus lihtne, aga sul on vähemasti see miski, mille saad sihiks võtta.

3. Romaani peategelane on tšehhi legendaarne pikamaajooksja Emil Zátopek. Mis on sinu enda suhe Zátopekiga?

Õigupoolest ei teadnud ma temast enne Echenozi raamatu lugemist muud peale nime ja selle, et vist on tegu ilmatu kuulsa jooksjaga. Lähem side tekkis tõlkimise käigus. Ja veel. Ma olen kaua unistanud, et saaksin, oskaksin ja jõuaksin joosta nii kaua, nagu parasjagu just vaja on – kasvõi silmapiirini ja sealt edasi. Vilets füüsiline vorm ja kehvad põlved ei luba mul endal arvatavasti kunagi nii kaugele lipata, aga õnneks ei tekita see suurte jooksumeistrite vastu mitte kadedust, vaid sügavat austust. Rõõm on inimestest, kes suudavad.

Fotol tõlkija Indrek Koff, foto Loomingu Raamatukogu

Tõlkija Triinu Tamm pälvis Prantsuse riikliku Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu ordeni

28. veebruar 2024

Tõlkija ja Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Triinu Tamm pälvis Prantsusmaa riikliku Kunstide ja Kirjanduse ohvitserijärgu ordeni, mille andis üle Prantsuse suursaadik Emmanuel Mignot pidulikul vastuvõtul Prantsuse residentsis. Ühtlasi tutvustas Triinu Tamm oma värskeimat tõlget, eestindust...

Loe edasi

Michel Houellebecq "Häving"ohvitserikraadprantsuse kirjandusPrantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordentõlgetõlkimineTriinu Tamm

Eesti keeles on ilmunud Prousti “Õitsvate neidude varjus”

17. august 2022

Kirjastuses Varrak on ilmunud "Hieronymuse" sarjas Marcel Prousti “Õitsvate neidude varjus”, mille on prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar.   Marcel Proust “Õitsvate neidude varjus” / “À l'ombre des jeunes filles en fleurs” Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, toimetanud...

Loe edasi

À l'ombre des jeunes filles en fleurAnti SaarMarcel ProustÕitsvate neidude varjusprantsuse kirjandusSari "Hieronymus"Varrak