PÖFF toob kinohundid taas kokku 12.-28. novembril! Filmivalikus on rohkelt uusi suurepäraseid Prantsuse filme ja kaasproduktsioone. Alljärgnevalt on Prantsuse Instituut noppinud välja mõned soovitused, info kõikide Prantsuse filmide kohta leiab aga PÖFFi kodulehelt. Festivali toetab Prantsuse Instituut Eestis.

 

AVAFILM

“Minu abikaasa lugu” / “The Story of My Wife”

Režissöör: Ildikó Enyedi
Ungari, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, 2021
Keel: prantsuse, inglise, hollandi
Subtiitrid: vene, inglise, eesti
2h49

Filmis, mille tegevus toimub 1920ndatel, veab keskealine hollandi meremees oma küünilise äripartneriga kihla, et abiellub esimese naisega, kes astub kohvikusse, kus nad parajasti istuvad. Kapten Jakob Störr (keda kehastab esinduslik Gijs Naber) otsib õnne ning nii satub tema ellu salapärane ja stiilne Lizzy (järjekordne vapustav näitlejatöö prantsuse superstaarilt Léa Seydoux’lt), kes on kiire abiellumise mõttest lummatud. Nende kirglik afäär jõuab vaataja ette seitsmes peatükis, avades eri faase selles kassi-hiire mängu meenutavas romantilises suhtes.

Kaubalaeva kapten ei tunne end särtsaka Lizzyga väljas käies kuigi mugavalt. Laeval on ta konkreetne ja vaikne, kuid seal on tal aega mõelda. Ta kinnitab endale, et tema naisel, kes elab üksinda Pariisi korteris, on suhe oma sõbra, noore kirjaniku Dediniga (prantsuse näitleja Louis Garrel). Peagi lahkuvad Störr ja Lizzy kergemeelsest Pariisist ja kolivad palju kõledamasse Hamburgi, kus hakkavad tasapisi teineteisest eemale triivima. Kapteni hirmud ja kahtlused näikse saavat ettekuulutuseks, mis lähebki täide. Siis aga viib ootamatu sündmuste pööre nende elud taas kokku.

Ildikó Enyedi grandioosne üheksas mängufilm (inglise keeles esimene) on mugandatud Ungari luuletaja Milán Füsti samanimelisest romaanist ning selles esineb ka Lendava Hollandlase legendist laenatud elemente.

Zoltan Huber

PILETID

 

PÕHIVÕISTLUSOROGRAMM

“Elajad” / Animals

Režissöör: Nabil Ben Yadir
Belgia, Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: eesti, inglise
1h31

Belgia režissööri Nabil Ben Yadiri film „Elajad“ on inspireeritud tõsielusündmustest. See räägib Brahimist, noorest kenast mehest, kes on tegelikult gei ja sooviks kapist välja tulla. Ometi elab ja hingab ta maailmas, kus teda ei aktsepteerita, ja ta ei suuda tunnistada oma seksuaalsust isegi oma perekonnale. Film algab Brahimi ema sünnipäevapeoga: see oleks hea võimalus astuda esimesed sammud oma orientatsiooni avalikustamisel, sest kogu suguvõsa on tulnud pidupäeva tähistama.

Kui aga Brahim oma toast sugulaste sekka tuleb, hakkavad pinged tema varjatud seksuaalse identiteedi ümber koheselt hõõguma. Algusest peale on selge, et majas valitseb traditsiooniline ja kitsarinnaline meelsus ning kokkutulnud on moodustanud läbitungimatu müüri. Suutmata selle masendava ja suletud seltskonnaga toime tulla, läheb Brahim kodust välja, lootused kildudeks varisenud. Tahtes end iga hinna eest vabaks murda, kaotab mees oma piirangud ja paljastab oma tõelise olemuse just seal, kus valla pääsenud koletis teda ootab…

Aeglane ja võimas, kauni pildikeelega film vaatleb homofoobia eri vorme, viies vaataja pingelisele ja süüvivale teekonnale. Võrratu kaameratöö jälgib pikkade ja sügavate sarivõtetega talumatu viha mõju.

18. novembri seansil on külalistena kohal ka režissöör Nabil Ben Yadir ja produtsent Benoit Roland!

Malaika Bova

PILETID

 

DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM

“Hakkaja naine” / Une femme du monde

Režissöör: Cécile Ducrocq
Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: eesti, inglise
1h35

Prostitutsiooni suhtutakse sallivalt, kuni see on silmale nähtamatu ning ühiskondlike standardite järgi peaks sellel alal töötav inimene oma tegevust häbenema. Marie pole aga ei nähtamatu ega häbelik; ta on iseseisev ja uhke prostituut, kes võitleb oma õiguste eest seksitöötajana. Lisaks sellele ametile on ta ka raevukas ja armastav üksikema. Ta on päriselt kohal ja olemas ning nagu iga ema, soovib temagi oma pojale ainult parimat. Kui poiss järjekordselt koolist välja visatakse, paneb Marie ta kirja Prantsuse kokanduskooli, et pojast saaks kuulus tippkokk. Häda on ainult selles, et tegu on väga kalli ja noobli õppeasutusega. Marie näeb selles võimalust garanteerida oma pojale parem elu. Kuid kas ta saab selle väljakutsega hakkama?

Film vaatleb prostitutsiooni huvitava nurga alt, rääkides vabastavalt millestki, mida sageli peetakse tabuks, ning rõhutab naiste õigust otsustada oma keha üle. Oluline on ka ära märkida Netflixi hittsarjast „Helistage mu agendile“ / „Dix pour cent” tuntud ja 2021. aastal parima naisnäitleja Césari võitnud Laure Calamy fantastilist näitlejatööd.

25. novembri seansil on külalisena kohal ka režissöör Cécile Ducrocq!

Triin Tramberg

PILETID

 

“Metsa tume süda” / Le coeur noir des forêts

Režissöör: Serge Mirzabekiantz
Prantsusmaa, Belgia, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: inglise, eesti
1h44

Metsas ei saa me peituda enda siseilma varjukülgede eest, samas ta hoiab ja kaitseb meid selles kogemuses. Nii astub mets filmi peategelastega vaiksesse dialoogi. Sama mitmekihiline nagu metsa sümbol, on ka inimloomusele nii tuttav üksindus.

Asenduskodus elavate Nikolai ja Camille’i maailmatajusse on see tunne sügavalt juurdunud ja nad üritavad omal viisil sellega leppida. Camille on sündinud hüljatuna, ema jättis ta sünnitusmajas maha ja isa on samuti vastutusest loobunud, et teise naisega pere luua. Nikolai elab sissepoole ja tema minevikupained avanevad vaatajale aegamööda. Janunedes perekonna ja läheduse järele, veenab ta Camille endaga metsa põgenema. Ta soovib saada isaks, keda tal kunagi ei olnud. Kaks üksildast hinge proovivad luua perekonda, mis ehk saabki eksisteerida ainult täielikus isolatsioonis suure maailma eest.

„Metsa tume süda“ on liigutav film üksildusest ning armastuse ja rahu otsingutest, räägitud läbi noorte, kellel ei ole kunagi harjumuspärases mõttes perekonda olnud. Autorid on suutnud filmikunsti vahenditega tabada metsa pulbitsevat hinge ja loonud tugevaid sümboolseid allhoovuseid. Müstilise akustikaga kirikus salvestatud helikujundus, täpselt toone ja pooltoone tabav lavastus ning meeleolu kandev operaatoritöö hoiavad vaatajat endaga.

Dora Lall

PILETID

 

Screen International kriitikute valik

“Väike emme” / Petite maman

Režissöör: Céline Sciamma
Prantsusmaa 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: inglise
1h12

Pere ainus laps, kaheksa-aastane Nelly on äsja kaotanud oma armsa vanaema ja aitab parasjagu vanematel tema kodu koristada. Ta uurib vanaema maja ja uitab ümbritsevas metsas, oma ema Marioni lapsepõlve mängumaal. Nelly on palju kuulnud puuonnist, mille ema kunagi metsa ehitas. Ühel päeval läheb aga tüdruku ema ootamatult ära ning samal ajal kohtub Nelly metsas omavanuse tüdrukuga, kes ehitab puuonni. Tema nimi on Marion.

Céline Sciamma viies film on suure sisemise põlemisega tehtud küps linalugu, mis moonutab aega ja lõhub lapsi ning täiskasvanuid lahutavat distantsi. Kasutades ära Claire Mathoni kirgast sügistoonides kinokeelt, uurib režissöör poeetilisel viisil pöördelist momenti, mil inimesest saab täiskasvanu.

„Väike emme“ kuulub EFA aasta parima mängufilmi eelvalikusse.

PILETID

 

Värsked hoovused

“Annette”

Režissöör: Leos Carax
Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, USA, Jaapan, Mehhiko, Šveits, 2021
Keel: inglise
2h21

Tänapäeva Los Angeles. Henry (Adam Driver) on vinge huumorimeelega stand-up koomik, kes armub maailmakuulsasse ooperilauljasse Annasse (Marion Cotillard). Rambivalguses moodustavad nad kirgliku, glamuurse ja kadestamisväärse paari. Üsna pea sünnib aga perre esiklaps Annette, väga erilise saatuse ja välimusega müstiline olend, kes power-paari elu totaalselt pea peale pöörab.

„See on muusikaline fantaasia, kuhu on segatud natuke komöödiat, armastust ja seksi, üks koletis, üks laps ja mõned laibad,“ kirjeldab ekstsentriline prantsuse režissöör Leos Carax („Holy Motors“) ise. Tema jaoks on „Annette“ esimene rokkmuusikal. Filmi idee tuli tegelikult USA bändilt Sparks, mille liikmed, vennad Ron ja Russell Mael ka algse stsenaariumi kirjutasid, ning kellest saab PÖFFil dokfilmi näha. Carax, kes on alati tahtnud olla muusik, oli nõus selle kohe filmiks tegema.

„Annette“ avas selleaastase Cannes’i filmifestivali ning kuulub EFA aasta parima mängufilmi eelvalikusse. Film kuulub ka aasta parima filmi Oscari soosikute hulka.

PILETID

 

“Pariis, 13. linnaosa” / Les Olympiades, Paris 13e

Režissöör: Jacques Audiard
Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse, hiina
Subtiitrid: eesti, inglise
1h45

Tänapäeva Pariis. Emilie kohtub Camille’iga, kellele meeldib hoopis Nora, kelle teed ristuvad aga hoopis Amberiga. Kolm tüdrukut ja üks poiss: nad on sõbrad, vahel armastajad ja tihti mõlemat.

Viljakas prantsuse filmilooja Jacques Audiard läheneb seekord oma meelisteemale – territooriumile – kahest nihestatud aspektist. Esiteks on Pariisi 13. linnajagu, Les Olympiades, oma korrusmajade rägastikuga väga kaugel klišeelikust Pariisist, mida teame postkaartidelt. Teiseks uurib ta, kui hästi suudavad pealtnäha nii vabad ja enesekindlad noored – seksin kõigiga, laulan ja tantsin igal pool ning vahetan töökohti nagu sokke – tegelikult oma isiklikke territooriume kaitsta ja teistega jagada.

Adrian Tomine’i koomiksil põhinev stiilne must-valge linateos maalib portree tänapäeva ühiskonnast delikaatselt, pingevabalt ja naljakalt. Film linastus Cannes’i põhivõistlusprogrammis ja oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale.

PILETID

 

“Charlotte Jane’ist” / Jane par Charlotte

Režissöör: Charlotte Gainsbourg
Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: eesti, inglise, vene
1h30

Näitleja Charlotte Gainsbourg loob kauneima portree ikoonilisest muusikust ja näitlejast Jane Birkinist, kelle kirg hõõgub tänaseni eredalt filmi- ja muusikaajaloos tiitli all „Je t’aime moi non plus“. Jane’i ja Serge Gainsbourgi armastusest, mis pani kogu Euroopa ahhetama, sündis veel palju muudki erakordset, kuid olulisem sellest kõigest on tütar Charlotte, kes on tänaseks juba ka ise Lars von Trieri ja Gaspar Noé filmides ajalugu teinud. Nüüd võtab ta režissööri rollis ette väljakutse kaevuda oma ema tundeilma, kus on suure armastuse ja hoolega alles hoitud ka kõik see, mida ei saa päevavalgele tuua.

Cannes’i filmifestivalil esilinastunud dokumentaalfilm teeb oma pealkirjaga mängleva kummarduse Agnés Vardale ja tema filmile „Jane B. by Agnès V“, kuid jätab seekord ukse taha kunstilised ambitsioonid. Selle asemel toob Charlotte oma ema lavade rambivalgusest koju, millest on peagi saamas muuseum.

PILETID

 

“Kõigest poogen” / Rien à foutre

Režissöör: Julie Lecoustre, Emmanuel Marre
Prantsusmaa, Belgia, 2021
Keel: inglise, prantsuse
Subtiitrid: inglise
1h50

26aastane Cassandre on odavlennuliini lennusaatja. Eesmärgi ja sihita elab ta üks päev korraga oma Tinderi kasutajanime Carpe Diem vaimus. Noore naise elu täidab pidutsemine, basseini ääres peesitamine ja ühest kohast teise reisimine. Paraku on niisugune lahe igal hetkel Instagrami-postitust vääriv elustiil põgenemine tegelikkuse eest, millega ta ei ole valmis silmitsi seisma pärast ema kaotamist autoõnnetuses. Arusaamatuste tõttu tööl on Cassandre sunnitud pöörduma tagasi koju ja astuma vastu valule, mis seni ei ole teda justkui põrmugi mõjutanud.

„Kõigest poogen“ on kaasahaarav pilguheit sotsiaalmeedia põlvkonnale, kus hingekriipiv valu peidetakse sageli naeratuste taha. Huvipuudus on kõige päriselt olulisega toime tulemise vahend. Eraldi esiletõstmist väärib Adèle Exarchopouluse (Adèle’i elu: 1. ja 2. peatükk) meeldejääv rollisooritus.

19. novembri seansil on külalisena kohal ka produtsent François-Pierre Clavel!

PILETID

 

JUST FILM, RAHVUSVAHELINE NOORTE VÕISTLUSPROGRAMM

“Bestikad” / Les Meilleures

Režissöör: Marion Desseigne-Ravel
Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: eesti, inglise
1h20

18-aastane Nedjma veedab oma sõbrannadega suve Pariisi kanalite ääres logeledes, pargipinkidel mööduvate inimeste üle naerdes ja hoolimatult semudega koos rumalusi tehes. Kogu sõprusgrupi maailm muutub aga siis, kui Nedjma kortermajja kolib Zina, kes Nedjmale kohe silma jääb. Paraku hakkab Zina läbi käima tüdrukutekambaga, mille liikmed on Nedjma ja tema sõbrannade vihavaenlased. Nii saab alguse 21. sajandi Romeo ja Julia lugu, kus mõõgavõitlused toimuvad sotsiaalmeedias, rüütliteks on terava keelekasutusega teismelised tüdrukud, lahingutandriks Verona asemel Pariisi geto ja Romeo asemel Ramona.

Päeval vihavaenlased, õhtupimeduses armastajad, katsetavad Nedjma ja Zina neile seatud piire ning seavad küsimärgi alla kõige, mis neile tuttav ja turvaline. Kui kõrge on kukkumine kortermaja katuselt, kus tüdrukud hämaruses kohtuda julgevad, ja kas langus on eufoorias veedetud hetki väärt?

Helena Maarja Tarro

PILETID

 

JUST FILM, LAPSE ÕIGUSTE PROGRAMM

“Herilasepesa” / La Ruche

Režissöör: Christophe Hermans
Belgia, Prantsusmaa 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: inglise, eesti
1h21

Kolm õde: Marion, Claire, Louise ja nende ema Alice. Tüdrukud on eri vanuses ja eri eluetappides, kuid neid ühendab tõsiasi, et kõik nad on nii kaua, kui nad mäletavad, kohandanud enda elu ja vajadusi psühholoogiliste probleemidega ema järgi. Ühel päeval neid armastatakse ja hoitakse, teisel päeval peavad nad ema käest terariistu ära rebima, et too end ei vigastaks. Samal ajal lähevad nende enda elud, noorus ja inimsuhted aga ikka edasi.

Intiimne pilguheit probleemidesse ja noorte naiste arengulukku. Film tõstatab olulisi küsimusi vanemlikust vastutusest ja peegeldab laste hingelisi läbielamisi.

Dora Lall

PILETID

 

“Loom” / Animal

Režissöör: Cyril Dion
Prantsusmaa, 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: inglise, eesti
2h00

16-aastased Bella ja Vipulan on veendumusel, et planeet Maa on ohus ning inimkonna tulevik, kui ta kohe end ei muuda, väga tume. Neil on ka õigus: kliima muutub tänapäeval kiiremini kui kunagi varem, suurtööstused ja aina kasvav tarbimine ületavad igasuguse mõistlikkuse piirid, inimese ökoloogiline jalajälg on suurem kui kunagi varem. Muutust ei ole vaja mitte homme, vaid täna.

Uue ja parema tuleviku hääleks on saanud tänane noor põlvkond, kes on siiralt ja sihikindlalt asunud tegutsema, et riigid ja otsustajad neid kuulda võtaks ning vajalikud muutused ellu viidaks. Sügav ja liigutav dokumentaalfilm viib vaataja teekonnale, kus näeme, kuidas inimese tegevuse tõttu on paljude liikide püsimajäämine planeedil Maal tulevikus võimatu. Pole midagi jõhkramat kui ükskõikne hoolimatus ja enesekesksus, seda tuleb muuta kohe täna.

Filmile eelneb video-sissejuhatus, kus arutlevad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Aveliina Helm ja teadusportaali Novaator ajakirjanik.

PILETID

 

 

JUST FILM, LASTEFILMIDE PROGRAMM

“Martha Jane’i lapsepõlv” / Calamity, une Enfance de Martha Jane Cannary

Režissöör: Rémi Chayé
Prantsusmaa, Taani 2021
Keel: prantsuse
Subtiitrid: inglise, eesti
1h22

Martha Jane reisib 1863. aastal oma kaaskonnaga Lääne-Ameerikas. Kõik temavanused tüdrukud hooldavad hobuseid ja on emadele abiks, kuid Martha Jane tahab teha seda, mida teevad mehed ‒ näiteks ratsutada ja küttida.

Ühel ööl röövitakse hobuvankritest kogu varandus ning selles süüdistatakse Marthat. Tüdrukul ei jää üle muud kui põgeneda. Vastu kõiki ootusi peab ta nüüd tõestama, et saab maailmas tüdrukuna hakkama, ja veenma teisi, et tema polnud röövis süüdi. Imeliselt animeeritud seiklusest leiavad midagi nii vanemad kui ka nooremad kinosõbrad.

Jan Joonas Pevkur

PILETID