Prantsuse filmid Matsalu loodusfilmide festivalil 2021

Lihula & üle Eesti

15. September 2021 / 26. September 2021

Matsalu loodusfilmide festival MAFF tuleb taas 15.-19. septembril Lihulas ja 20.-26. septembril üle Eesti! Tänavune programm pakub muu hulgas ka 5 väärt Prantsuse loodus- ja keskkonnadokumentaali, millest üks linastub võistlusprogrammis. Toetab Prantsuse Instituut.

 

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodus- ja keskkonnafilme ning nende loojaid, pakkuda külastajale võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning suurendada seeläbi vaatajate teadlikkust ja huvi keskkonnateemade vastu. Festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.

 

Mõõkvaalade pidu (2020)
Võistlusprogramm

Režissöör: Alexis Barbier-Bouvet, Didier Noirot

Didier Noirot on tuntud kui üks maailma parimaid allveeoperaatoreid ja ta on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu loodusfilmide kaameratöö eest. Viimased 40 aastat on Didier’l olnud suur kirg mereelustiku vastu. Nüüd esitab ta endale uue väljakutse – filmida üht maailma suurimat teadaolevat mereimetajate kogunemist – sadu heeringaparvi jahtivaid mõõkvaalasid. Reisime Norra fjordide südamesse, muutuva ökosüsteemi keskmesse. Nimelt on mõõkvaaladele tekkinud ootamatu konkurents küürvaalade poolt, kes hakkasid sellesse Arktika piirkonda ilmuma paar aastat tagasi toiduressursside puudumise tõttu Atlandi ookeanis, nende looduslikus elupaigas. Didier’ plaan on viia meid Arktika hiiglastele võimalikult lähedale, et võiksime olla vaalade uue käitumisviisi ja heeringajahi tunnistajaks. Midagi sellist pole varem filmitud.

Linastus: 15.09 kl 16

Rohkem infot ja piletid

 

Lumeleopardi külmunud kuningriik (2020)

Režissöör: Frédéric Larrey

Filmi sündmused leiavad aset Tiibeti mägismaal ühes salapärases, välismaailma eest varjatud orus. Film jälgib emase lumeleopardi ja tema kahe alla aasta vanuse poja elu. Kaks fotograafist venda sattusid sellesse orgu 2016. aastal ja üllatus oli suur kui nad avastasid, et sellel suhteliselt väikesel territooriumil elutseb tihe lumeleopardide asurkond. Kaamerasilma ette jäävad need haruldased suured kassid harva. Tänu vendade leiule sündis see loodusfilm.

Linastus: 19.09 kell 13

Rohkem infot ja piletid

 

Kiirmood: odava moe tegelik hind (2020)

Režissöör: Gilles Bovon, Edouard Perrin

Järjekordne 10-eurone kleidimudel valmib Euroopas vähem kui kahe nädalaga. See pole mitte ainult võimalik, vaid see on norm. Ajast, mil moetööstus läks kiirmoe teed, on see vaatamata tagajärgedele alati kiirem ja odavam. Alustame neist, kes kõige rohkem kannatavad – töötajatest. Nad töötavad kehvades tingimustes, 12–15 tundi päevas palga eest, mis on alla poole seaduses sätestatud miinimumpalgast. Tekstiilivabrikute keemiatooted põhjustavad sageli töötajatele ja kohalikele elanikele mürgistusi. Brändide sõnul pole neil enam loomiseks aega. Selleks, et tarbija isu rahuldada, kopeeritakse konkurentide rõivamudeleid. See muudab asjad kiiremaks ja odavamaks. Isegi kui aeg-ajalt tuleb kohtutee jalge alla võtta.

Linastus: 18.09 kl 13

Rohkem infot ja piletid

 

Neetud väetised (2021)

Režissöör: Martin Boudot

Viimase 50 aasta jooksul on meie fosfaatväetiste kasutamine neljakordistunud. Need on kaasaegse põllumajanduse jaoks hädavajalikud, eriti kartuli kasvatamiseks. Enamik väetisi on pärit Marokost, kus fosfaadikaevanduste reostus mürgitab kohalikke joogivarusid, põhjustades loomadel sünnidefekte ja lastel terviseprobleeme. Kuid enamikus fosfaadipõhistes väetistes leidub ka kaadmiumi – mürgist raskemetalli, mis põhjustab neeru- ja luuhaigusi. Ajakirjanike tiim asub koostöös Euroopa teadlastega otsima tõendeid reostuse ulatuse kohta Marokos. Samuti tahavad nad uurida, kas väetistes sisalduv kaadium saastab kartulit ja siseneb toiduahelasse. Nende paljastused jõuavad uudistesse ja muudavad seadust. Selguvad meie odava väetise sõltuvuse tagajärjed.

Linastus: 16.09 kl 20

Rohkem infot ja piletid

 

Neetud uraan (2021)

Režissöör: Martin Boudot

Uurimisgrupp järgib uraani teed Nigerist Euroopasse, et paljastada tekitatud radioaktiivse reostuse ulatus. Nigeri kõrbes, kus asuvad ühed maailma suurimad uraanivarud, asub Areva kaevandus. Niger toodab igal aastal üle 2500 tonni kollakooki, uraanikontsentraati, tekitades tonne mürgiseid jäätmeid. Kaevanduse lähedal on Arliti küla, kus radioaktiivsuse tase ületab Tšernobõli keelatud tsooni oma. Kaevandusest pärinev tolm kandub tuulega inimeste majadesse, ohustades nende elu ja hävitades kohalikku loodust. Nigerist saadetakse uraan Prantsusmaale Narbonne’i Orano tehasesse, millest on saanud uraani värav Euroopasse. Siin puhastatakse see enne tuumaelektrijaamadesse saatmist, mis tekitab taas tonne mürgiseid jäätmeid. Tehase lähedal on radioaktiivsuse tase 50 korda normaalsest kõrgem ja kampaaniates nõutakse rangemat reguleerimist. Uurijad on võtnud kümneid proove nii Arliti kui ka Narbonne’i elanikelt, et saada rohkem teavet uraanireostuse kohta. Uuringu tulemused vallandasid poliitilise arutelu ja neid kasutatakse nüüd tõendina kaevandusettevõtte vastu algatatud kohtuasjas.

Linastus: 16.09 kl 19

Rohkem infot ja piletid

 

Prantsuse filmid Matsalu loodusfilmide festivalil 2021
Prantsuse filmid Matsalu loodusfilmide festivalil 2021
Loe artiklit teises keeles: Français,

Aafrika filmiklassika erilinastused | Kino Sõprus x Prantsuse Instituut

16. Jaanuar 2022 / 30. Jaanuar 2022

Jaanuaris toovad Prantsuse Instituut ja Kino Sõprus esimest korda eesti publikuni valiku Aafrika kinoklassika pärlitest! Aafrika fookusega eriprogrammi "Püha Sõprus" avab 16. jaanuaril Senegali kultusfilm "Touki-Bouki", mida peetakse ka üheks esimeseks Aafrika avangardfilmiks. 23. jaanuaril...

Loe edasi

Aafrika filmide eriprogrammAafrika filmiklassikaCabascaboKino SõprusLe retour d'un aventurierPrantsuse InstituutPüha SõprusSur la dune de la solitudeTouki-Bouki