Maailmafilmi festival Tartus 19.-24. märtsil

Eesti Rahva Muuseum

19. Märts 2018 / 24. Märts 2018

Muuseumi tee 2

Tartu

Tartu Maailmafilmi festivalil 19. - 24. märtsini saab näha palju erinevaid dokumentaalfilme, mida ise kindlasti üles ei leiaks. “Kuidagi igav oli.” - “Oli jah, aga oleks võinud pikem olla!” kommenteerisid kaks umbes 8-aastast last pärast filmi tagumises pingireas. Kas on nii igav, et tahaks, et see kestaks või pakuvad linastused rohkelt avastamisrõõmu, tuleb ise vaatama minna!

19. – 24. märtsini toimub Tartus järjekordne Maailmafilmi festival. Filmiprogramm linastub Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2).
Rikkalikus filmivalikus on ka mitu Prantsuse linateost ja Prantsuse Instituut aitab režissöör Pierre Boccanfusol Tartusse jõuda, et publikuga oma põnevatest filmidest juttu ajada.

Valik prantsuse filmidest:

Teisipäeval, 20. märtsil kl 16

Toiduvõrgustik
Aasta: 2016
Pikkus: 97 min
Režissöör: Tom Boothe
Originaalkeel: inglise
Tootjamaa: Prantsusmaa
Filmimispaik: Ameerika Ühendriigid, New York

Keset majanduskriisi õilmitseb Wall Streeti varjus üks mitte just kuigi laialt tuntud Ameerika ettevõtmine. Park Slope’i toiduühistu on kooperatiivne supermarket, mille kõik 16 000 liiget töötavad iga kuu 3 tundi, teenides sellega õiguse osta New Yorgi parimat toitu uskumatult odavate hindadega. Selle ühistu edu on halb uudis kapitalismile ja toidukaupade müüjatele ning võimalus muuta toiduainete tootmise ja jaotamise süsteeme.

Režissööri info
Tom Boothe on USA-st pärit õpetajakoolituse läbinud filmitegija, kes olnud seitse aastat Prantsusmaal veinispetsialist. Viimasel ajal on ta keskendunud Prantsuse publikule oma kodumaal aset leidvate kummaliste olukordade näitamisele, seda peamiselt ajalehe Le Monde Diplomatique artiklite kaudu. Boothe’il on kinokunsti alal magistrikraad Wisconsin-Milwaukee ülikoolist ning ta on õpetanud seal ja Ohio ülikoolis filmirežiid ja -esteetikat. Boothe’ile on hingelähedane eksperimentaalne ja jutustav kino.

Kolmapäeval, 21. märtsil kl 11.45

Homo Lichen
Aasta: 2017
Pikkus: 60 min
Režissöör: Marie Lusson, Emilien De Bortoli
Originaalkeel: inglise, prantsuse
Tootjamaa: Prantsusmaa
Filmimispaik: Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi

 

Samblikke (lichen) on sajandite vältel kasutatud nii toiduks, ravimiteks, värvimiseks kui ka parfüümideks. Tänapäeval pakuvad samblikud huvi oma bioloogiliste omaduste poolest: neid saab kasutada bioindikaatorina õhusaaste mõõtmiseks, mõned liigid on survele isegi nii vastupidavad, et Saksamaa aeronautikakeskus saadab neid kosmosesse. Etnoloogilisest vaatepunktist näitavad samblikud oma suhet inimkonnaga oma poeetilise ja mütoloogilise jõu kaudu.

Režissööri info
Marie Lusson on filminduse ja sotsiaalteaduste taustaga sotsioloogiadoktorant. Olles kõigepealt õppinud dokumentaalfilmi meetodeid ja analüüsi Pariisis Diderot’ ülikoolis, lavastas ta koostöös antropoloogidega mitu filmi. Ta kirjutas ka lõputöö transi filmimise arenguloost. Soovides oma oskusi edendada ja ennast proovile panna, läbis ta magistriõppe antropoloogias ja rakendussotsioloogias. Lyoni ülikoolis õppides spetsialiseerus ta keskkonnateemadele ja sellealastele vastuoludele.

Emilien De Bortoli on helilooja, heliseadja ja multiinstrumentalist. Ta on õppinud kinematograafiat rahvusvahelises pildi- ja heliinstituudis (3IS), kus sai magistridiplomi helirežissööri-miksijana kinos, audiovisuaalmeedias ja muusikas. Emilien on osalenud nii režissööri, helilooja, helirežissööri kui ka miksijana paljudes filmiprojektides. Praegu töötab ta muusikuna, kuid tänu koostööle oma partneri Marie Lussoniga jõuavad tema kogemused ka audiovisuaalmaailma.

 

Neljapäeval, 22. märtsil kl 11.45

Šamaani otsinguil
Aasta: 2016
Pikkus: 95 min
Režissöör: Pierre Boccanfuso
Originaalkeel: palawani
Tootjamaa: Prantsusmaa
Filmimispaik: Palawan, Filipiinid

 

Ühes Filipiinide kõrvalises piirkonnas Palawani saarel elab ravitseja ja õigusemõistja Medsinu, kes hoolitseb oma pere eest, kutsudes tihti välja oma isa, eelmise šamaani, vaimu. Palawani rahva kurvastuseks jääb Medsinu haigeks ja sureb. Pärast tema lahkumist rikub Palawani rahumeelse kogukonna elu üks sündmus. Nad proovivad koosolekutel raske muutusega kohaneda. Samal ajal jääb haigeks Issadi vanem õde. Murelikult otsivad Issad ja ta lähedased kedagi, kes saaks õde aidata. Saadud abi osutub kasutuks. Issad muretseb ikka oma õe tervise pärast. Ta otsib lähedaste sõprade abiga uut šamaani, kes teda aidata saaks.

Režissööri info
Pierre Boccanfuso on 1994. aastast alates tegelenud filmimisega Filipiinidel metsas elavas kogukonnas. Ta on 20 aasta jooksul Palawani inimeste elu ja arengut kujutava filmitriloogia autor ja režissöör. Ta räägib Palawani murret ja järgib kohalikke tavasid. Ta veetis pea igal aastal filmides mitmeid kuid, et näidata oma tegelaste saatust ning jutustada täispikas filmis nende lugu. 2000. aastal liitus ta riikliku teadusuuringute keskusega.

Pierre Boccanfuso on ise ka kohal ja vastab publiku küsimustele!

 

Piletiinfo:

Tööpäevadel enne kella 16.30 linastuvad seansid on TASUTA
Hilisemate seansside piletid 3€ / 2€
Festival pass 30€ / 20€ (sisaldab festivali kataloogi, vahetatakse kohapeal käepaela vastu)

Maailmafilmi ajal on festivali passi omanikele Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse “Kohtumised” külastamine tasuta. Seansipileti omanikud saavad samal päeval külastada näitusi grupi sooduspiletiga.

Filmid on originaalkeeles, inglisekeelsete subtiitritega.
Piletiga seanssidel on ka eestikeelsed subtiitrid.

Loe artiklit teises keeles: Français, English,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis