Konverents „Pariis/Tartu – Barthes/Lotman”, 08.06.2015, Tartu

Tartu Ülikooli Raamatukogu

8. Juuni 2015 / 8. Juuni 2015

W. Struve 1

Tartu

 

Konverents „Paris/Tartu – Barthes/Lotman” toimub esmaspäeval, 8. juunil algusega kell 9.30 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.

Vestlus toimub prantsuse ja eesti keeles sünkroontõlkega mõlemasse keelde.

Osalejail palume registreeruda siin: https://goo.gl/forms/UxsdfKTbvp

 

2015. aasta on kuulsa prantsuse semiootiku Roland Barthes’i sajas sünniaastapäev. Sellega seoses korraldab Prantsuse Instituut Eestis koostöös Tartu Ülikooli semiootika osakonnaga konverentsi, kus tõstetakse ausse eesti ja prantsuse semiootika suurkujud, Roland Barthes ning Jüri Lotman.

Barthes ja Lotman mõjutasid tugevalt 60. ja 70. aastate maailmavaadet oma ideedega kultuurist kui mitmekeelsest ja mitmekoodilisest süsteemist.

Konverentsil astuvad üles:
Pierluigi Basso (Université Lumière Lyon 2)
Anne Beyaert-Geslin (Université Bordeaux-Montaigne)
Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Patrick Sériot (Université de Lausanne)
Marek Tamm (Tallinna Ülikool)
Peeter Torop (Tartu Ülikool)

 

Konverentsi teema:

Semiootika kontseptuaalne ajalugu seostub tavaliselt Ch.S.Peirce’i ja F. de Saussure’i nimedega ning semiootika ja semioloogia mõistetega. Tänapäeva semiootika sündis aga 1960-ndatel ja selle arengusuunda kujundasid kõige enam Roland Barthes’i ja Jüri Lotmani metodoloogilised otsingud. Barthes’i semioloogia ja Lotmani semiootika raames sündis unistus uuest humanitaarteadusest, millega kaasnes arusaam kultuurist kui mitmekeelsest ja paljukoodilisest süsteemist. 1968. aasta võttis Lotmanilt võimaluse luua Tartusse semiootika instituut ja pani Barthes’i uue teaduse loomise asemel keskenduma kriitilisele mõtlemisele, kultuuri ja ühiskonna mitmekülgsele analüüsile. Lotman suunas oma aktiivsuse kultuurikeelte teoreetilisele analüüsile ning 1973 ilmuvad kollektiivsed kultuurisemiootika teesid, mis panid aluse tänasele kultuurisemiootikale. Barthes keskendus kriitilisele mõtlemisele ning lähtus ühiskonna, kultuuri ja selle uurija tihedast seotusest. Seda seotust tähtistab interteksti mõiste, mille Barthes sõnastab 1973 ilmunud raamatus „Teksti mõnu“. Tähistades 2015. aastal Roland Barthes’i 100. sünnipäeva on meil põhjust meenutada tema olulisust mitte üksnes prantsuse semioloogias, vaid semiootika üldisele arengule. R.Barthes aitas tekitada seda sünergiat, mis viis kokku erinevad semiootikakeskused, lõi dialoogi ka Pariisi ja Tartu vahele, ning mis loob nüüd eeldused semiootika ja kultuuriteaduste metodoloogia dialoogis uue sünteesi tekkimisele. Teadmiste süntees aga põhineb ka mõttelisel dialoogil, antud juhul dialoogil Barthes’i ja Lotman’i, Pariisi ja Tartu vahel.

Loe artiklit teises keeles: Français,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis