Arhitektuurimuuseum: Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid

Eesti Arhitektuurimuuseum

18. Juuni 2020 / 8. November 2020

Ahtri 2, Tallinn

Kui 2020 on Eestis digikultuuriaasta, siis Prantsusmaal on see pühendatud koomiksitele, prantsuse kultuuri olulisele osale. Koomiksikultuur jõuab tänavu täies hiilguses ka eesti publiku ette – Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tutvuma näitusega “Urbatekt varjatud maailmas. François Schuiteni ja Benoît Peetersi arhitektuurikoomiksid“. Näitus on publikule avatud 18. juunist 8. novembrini 2020.

 

Belgia kunstniku François Schuiteni (1956) ja prantsuse kirjaniku Benoît Peetersi (1956) loomingu näitusel kohtuvad koomiksikunst ja arhitektuurne graafika. Kunstinäitus tutvustab graafiliste romaanide sarja „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“), mille tegevus toimub Vastasmaal – müstilisel planeedil, mis jagab Maaga orbiiti, kuid on meie jaoks Päikese taga varjul. Selle kujuteldava tsivilisatsiooni asukad seisavad silmitsi meilegi tuttavate probleemidega, nagu linnaruumi reorganiseerimine või pärand versus uue ihalus, jäädes kangelaste ja antikangelastena tihti arhitektuursete ideede ja jäikade süsteemide risttuulde.

Näitusel olevad originaaljoonistused pärinevad Kuningas Baudouini Fondi François Schuiteni arhiivist Bibliotheca Wittockianas (Belgia) ning esmakordselt maailmas esitletakse kunstnik Jack Durieux poolt digitaalselt koloreeritud graafilisi lehti raamatust „Segadus Urbicande’is”.

 

  • Näitus Rotermanni soolalao galeriikorrusel on külastajatele avatud 18. juunist kuni 8. novembrini 2020.
  • Koos näitusega ilmub graafilise romaani „La Fièvre d’Urbicande” eestikeelne väljaanne „Segadus Urbicande’is“, mille esitlus toimub 1. juulil 2020 kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis.
  • Kirjanik Benoît Peeters külastab septembris ka Tallinna, tema ingliskeelne loeng „Varjatud linnadest“ toimub 9. septembril 2020 Eesti Arhitektuurimuuseumis Elava Ruumi loengusarjas.

 

Graafilise romaani „Segadus Urbicande’is“ tõlkis Anu Lutsepp, toimetas Kaja Randam, küljendas Koit Randmäe.
Näituse kuraatorid on Sandra Mälk ja Benoît Peeters, kunstnik François Schuiten, kirjanik Benoît Peeters, kujundaja Koit Randmäe.
Joonistused on Kuningas Baudouini Fondi François Schuiteni arhiivist Bibliotheca Wittockianas (Belgia).
„Segadus Urbicande’is“ värvis digitaalselt Jack Durieux.
Toetajad on kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Prantsuse Suursaatkond Eestis, Prantsuse Instituut Eestis.

 

François Schuiten

Kunstnik François Schuiten on sündinud 1956. aastal arhitektide peres. Tema loomingut on tugevalt mõjutanud ka arhitektist vend Luc Schuiten.

17aastaselt avaldas Schuiten oma esimese koomiksi Prantsuse ajakirjas Pilote. Seejärel avaldati ta töid eksperimentaalajakirjas Métal Hurlant, USA fantaasiakunsti- ja koomiksiajakirjas Heavy Metal ning avangard-autorikoomiksi ajakirjas Le 9ème Rêve.

Schuiteni armastus arhitektuuri vastu on kõige ehedamal kujul väljendunud graafiliste romaanide sarjas „Les Cités obscures“ („Varjatud linnad“), mida ta hakkas looma koos lapsepõlvesõbra Benoît Peetersiga 1980. aastatel. Sarja sündmused toimuvad sageli retrofuturistlikus, meie maailmaga sarnanevas paralleelmaailmas, mille keskmes on fantastilised linnad ja ehitised. Koomikseid avaldas ta esialgu Belgia koomiksiajakirjas À Suivre. Neist on praeguseks ilmunud 12 kroonikat ja mitu muud . Sarja on saatnud suur menu ja see on tõlgitud rohkem kui 10 keelde.

Schuiteni huvi siduda tehnoloogia arengut arhitektuuriga ilmestab tema raudteest rääkiv raamat „La Douce“ (2012), mille kaane sisepilte võib vaadata liitreaalsuses. 2019. aastal valmis tal graafiline romaan „Blake & Mortimer“, mis on pühendatud Belgia koomiksikunstnikule Edgar P. Jacobsile. Schuiteni looming ei piirdu koomiksikunstiga. Ta on töötanud kunstilise juhina mitmes filmis, nagu „The Perils of Gwendoline“, „Taxandria“, „The Golden Compass“ ja „Mars et Avril“. Praegu kirjutab ta muu hulgas koos Benoît Sokali ja Martin Villeneuve’iga filmi „Aquarica“ stsenaariumi. Koostöös Alexandre Obolenskyga on ta mitme Brüsselis asuva monumentaalse koomiksiteemalise sgrafiito autor ja koos disainisid nad ka aurupungi stiilis Arts et Métiers’ metroopeatuse Pariisis.

 

Benoît Peeters 

Kirjanik ja kriitik Benoît Peeters on sündinud 1956. aastal Pariisis. Ta on õppinud Sorbonne’i Ülikoolis filosoofiat ja kaitsnud École des Hautes Études en Sciences Socialesis magistrikraadi Roland Barthes’i juhendamisel.

1976. aastal avaldas Peeters oma esimese romaani „Omnibus“, millele järgnes romaan „La Bibliothèque de Villers“ (1980). Sellest alates on ta avaldanud üle 60 publikatsiooni. Koomiksikunstnik Hergé uurijana on tal ilmunud uurimuslikke raamatuid, nagu „Le monde d’Hergé“ („Hergé maailm“) ja „Hergé, fils de Tintin“ („Hergé, Tintini poeg“). Samuti on ta kirjutanud esseid Alfred Hitchcocki, Rodolphe Töpfferi, Jiro Taniguchi ja Chris Ware’i loomingu ainetel.
Koos François Schuiteniga on ta aidanud päästa ja restaureerida Victor Horta projekteeritud esimese juugendstiilis hoone Maison Autrique (1893) Brüsselis.

Peetersiga on koostööd teinud ka kunstnik Frédéric Boilet, fotograaf Marie-Françoise Plissart, helilooja Bruno Letort ning filmirežissöörid Raúl Ruiz ja Jaco Van Dormael. Ta on mitme lühi- ja dokumentaalfilmi ning täispika filmi „Le Dernier plan“ autor.

2012. aastal avaldas Peeters filosoof Jacques Derrida biograafia, mis on nüüdseks tõlgitud seitsmesse keelde. 2020. aastal ilmub Peetersi sulest ungari psühhoanalüütiku Sándor Ferenczi biograafia. Praegu töötab Peeters Suurbritannias Lancasteri Ülikoolis koomiksikunsti ja graafilise ilukirjanduse külalisprofessorina.

Arhitektuurimuuseum Peeters Schuiten

Arhitektuurimuuseum Peeters Schuiten

Loe artiklit teises keeles: Français,

Prantsuse lugemisklubi: “Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?”

29. Oktoober 2020

29. oktoobril tuleb Prantsuse Instituudi lugemisklubisse külla tõlkija ja Tartu Ülikooli prantsuse kirjanduse professor Tanel Lepsoo. Seekordne teos on kelmikas ja intrigeeriv ninanips lugemisklubile, sest räägime ... Pierre Bayard'i raamatust "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole...

Loe edasi

Kuidas rääkida raamatutest mida me pole lugenud?Pierre Bayardprantsuse lugemisklubiTanel Lepsoo