5 virtuaalset kultuurisoovitust Prantsuse Instituudi direktorilt

Kultuurisoovitusi jagab Éric Bultel, Prantsuse Instituudi direktor ning Prantsuse Saatkonna koostöö- ja kultuuriosakonna nõunik.

Et teisi kaitsta, on parem koju jääda. Ja kui juba kodus olla, tasub avastada kunsti ja kultuuri uues mõõtmes!

 

  1. Tulge minuga Opéra de Paris’sse!

Opéra de Paris’ kodulehel on vabalt kättesaadavad tõelised meistriteosed:

  • Arnaud’ Paillères’i lühifilm (20’) “Degas et moi” on unustamatu – eriti nende jaoks, kes nägid hiljuti Pariisis Orsay’ muuseumis Degas’ näitust (vaid mõned kuud varem oli samas kohas üleval balti sümbolistide näitus!). 
  • Clément Cogitore’i kunstiline video “Les Indes galantes” (05 :47’’), kus balletiga ristub LA-s sündinud tänavatantsustiil krump. Muide, Cogitore’i – 2018. aasta Marcel-Duchamp’i auhinna laureaadi – filmi “Braguino” on näidatud ka KUMUs.
  • Apichatpong Weerassethakuli lühifilm “Blue” (12:32”). Tegu on Prantsusmaal armastatud režissööriga, kes pälvis filmiga “Oncle Boonmee” 2010. aastal Cannes’is filmifestivalil Kuldse Palmioksa.

Vaata ka Lyoni või Pariisi oopereid.

 

  1. Kutse tantsule!

Rachid Ouramdane’i ja Yoann Bourgeois‘ kodulehel ccn2.fr on üleval valik nende suurepärastest koreograafiatest: “Les Grands fantômes”, “Tordre”, “Scala, ouvre-toi !”,  “Tenir le temps” ja “Cavale”. Loodan, et ühel päeval näeme neid ka Tallinnas!

Vaata ka Numeridanse’i klippi Rachid Ouramdane’ist.

 

  1. Veidi jalgpalli

Prantsusmaa jättis märtsis hüvasti Michel Hidalgoga, Prantsuse rahvusmeeskonna endise treeneriga, kelle juhtimisel tulid Platini, Tigana, Giresse, Genghini jt 1984. aastal jalgpallis Euroopa meistriteks. Juhatan teid veidi eemale staadionist ja pallist, veidi lähemale kirjandusele…

  • Jalgpallur vs kirjanik. Aasta on 1987. Michel Platini on nõus andma intervjuu Marguerite Durasile. Selle kohtumise taaselustab lavastaja ja kirjanik Mohamed El Khatib koos näitlejate Laurent Poitrenaux’ ja Anne Brochet’ga. Kuula France Culture’is
  • Yohanne Lamoulère’i fotod on pühendatud tema näidendile “Stadium”, mis tõi lavale kokku 50 Racing Club de Lensi toetajat.
  • Loodame, et Zirlibi trupp ja Mohamed El Khatib tulevad meile peagi Eestisse külla ning et tema looming ilmub ka eesti keeles! 

 

  1. Kas te olete näinud inimkonna esimest meistriteost?

36 000 aastat vanad Chauvet’ koopa maalingud on teadaolevalt inimkonna vanim kunstiteos. Koopas on kokku üle 1000 kujutise, peamiselt loomadest.

Prantsuse Instituut Eestis proovib järgmisel aastal korraldada kohtumise Chauvet’ koopa konservaatori Marie Bardisaga, seniks aga asuge virtuaalsele kunstiajaloolisele rännakule!

Vaata ka tutvustavat videot Youtube’is ja kuula France Culture’i raadiosaadet.

 

  1. Palun lauda!

Soovitan jälgida Prantsusmaa presidendi peakoka, aga ka kõigi teiste suurepäraste (samuti kodus viibivate) prantsuse toidumeistrite, sommeljeede ja veinitootjate tegemisi, kes aitavad teil end häälestada maailma kokandusolümpiaks Bocuse d’Oriks, mille Euroopa eelvoor toimub 3. ja 4. septembril Tallinnas!

Ja veel: France Interi raadiosaade “On va déguster”, gastronoomiateemalised raadiosaated France Culture’is ja lugemist L’Expressis.

 

Koduseinte vahele jätkub nii eesti kui ka prantsuse kultuuri!
Kulturisoovitusi jagab oma lehekülgedel muidugi ka Prantsuse Instituut!

 

5 kultuurisoovitust direktorilt

Chauvet’ koobas
Foto: Patrick Aventurier

Loe artiklit teises keeles: Français,

“Hingeõgija” (FR) | HÕFF 2024

26. Aprill 2024

Reedel, 26. aprillil 2024 kell 22:30 linastub Haapsalu Õudusfilmide Festivalil HÕFF Prantsuse linateos "Hingeõgija" / "Le Mangeur d'âmes" (2024). Toetab Prantsuse Instituut Eestis. PILETID   Prantsusmaa õudusfilmide tegijad Alexandre Bustillo ja Julien Maury on koos tegutsenud juba...

Loe edasi

HingeõgijaHÕFF

”Unustatud rahvad” V. Tormis / Chœur de l’Orchestre de Paris (dir Ingrid Mänd) – Tartu 2024

15. Juuni 2024

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõuab Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlavad Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldakse vadja ja isuri keeles ning ingerisoome...

Loe edasi

Chœur de l'Orchestre de ParisEuroopa kultuuripealinnIngrid MändTartu 2024Unustatud rahvadVeljo Tormis